Päikese ja Maa vastastikune mõju
Päikese ja Maa vaheline suhe on määrava tähtsusega kogu elu jaoks planeedil. Päike on mitte ainult valguse ja soojuse allikas, vaid ka Maa ajastamise, rütmide ja elutsüklite kujundaja. Aastaajad, päevade ja ööde vaheldumine, fotosüntees ja ilmastikumustrid on vaid mõned näited sellest, kuidas Päikese mõju avaldub meie igapäevaelus. Seda suhet on mõistetud nii teadusliku nähtusena kui ka sümboolse sidemena inimese ja universumi vahel.
Maa orbiit ja ekvaator
Maa orbiit ümber Päikese ja selle kallutatus ekvaatori suhtes on aluseks meie aastaringile. Orbiidi elliptilisus ja Maa telje kaldenurk määravad, kuidas päikesevalgus eri aegadel Maad tabab, kujundades aastaajad ja valguse jaotuse eri laiuskraadidel. Orbiidi kuju ja telje kalle loovad rütmilise korra, millele tugineb kogu elu ajastus Maal.
Maa periheel ja afeel
Maa liikumine ümber Päikese pole täiesti ringikujuline, vaid elliptiline. Seetõttu on Maa aastas kahel hetkel Päikesele kas kõige lähemal (periheel) või kõige kaugemal (afeel). Need punktid mõjutavad päikeseenergia intensiivsust ja aitavad mõista, miks aastaajad põhinevad rohkem Maa telje kalletel kui kaugusel Päikesest.
Pöörlemistelje pretsessioon
Pretsessioon on Maa pöörlemistelje aeglane võnkumine, tänu millele muutub Maalt vaadatuna aegamööda tähtede paiknemine taevas ja nihutab pööripäevade asukohta aastaringis. See 26 000 aasta pikkune tsükkel mõjutab ka astroloogilisi märke ning on oluline komponent kalendrite ja ajastuse täpsel määramisel.
Võrdsuspäevad ja pööripäevad
Võrdsuspäevad ja pööripäevad tähistavad olulisi hetki Maa aastatsüklis. Võrdsuspäevadel on päev ja öö võrdsed, pööripäevadel aga kõige pikem või lühem päev. Need tähised markeerivad aastaaja algusi ning on olnud keskseid tähiseid nii põllumajanduses, kalendrites kui ka kultuuritraditsioonides.
