Kuufaas

Kuufaas on Kuu valgustatud osa näiline kuju, mida vaadeldakse Maalt. Kuna Kuu on Maa suhtes tidallukustunud (sünkroonne pöörlemine), on Kuult alati näha sama poolkera. Tavakasutuses jagunevad Kuufaasid neljaks peamiseks faasiks: noorkuu, esimene veerand, täiskuu ja viimane veerand. Lisaks on neli väiksemat faasi: kasvav noorkuu (waxing crescent), kasvav poolkuu (waxing gibbous), kahanev täiskuu (waning gibbous) ja kahanev poolkuu (waning crescent).

Kuu kuu (lunaarne kuu) on aeg, mis kulub ühe ja sama Kuu faasi kordumiseni. Tänu Kuu orbiidi ekstsentrilisusele ei ole see kestus täpselt ühtlane, kuid keskmiselt on see umbes 29,5 päeva.

Kuu välimus (selle faas) muutub järk-järgult ühe kuukuu jooksul, sest Kuu asend Maa ümber ja Maa asend Päikese ümber muutuvad. Kuu valgustatud osa suurus sõltub Kuu asukohast orbiidil, muutudes 0%-lt (noorkuul) kuni ligi 100%-ni (täiskuul).

Kuu kuu (lunaarne kuu) on aeg, mis kulub ühe ja sama Kuu faasi kordumiseni. Kuu orbiidi ekstsentrilisuse tõttu pole see kestus täpselt ühtlane, kuid keskmiselt on see umbes 29,5 päeva.

Kuu faaside tsükkel jaguneb neljaks peamiseks faasiks

Neli peamist (primaarset või suuremat) Kuu faasi:

  • Noorkuu (Kuu loomine) – Kuu ekliptika pikkuskraad on 0° Päikese suhtes.
  • Esimene veerand – Kuu ekliptika pikkuskraad on 90° Päikese suhtes.
  • Täiskuu – Kuu ekliptika pikkuskraad on 180° Päikese suhtes.
  • Viimane veerand (tuntud ka kui kolmas või lõppveerand) – Kuu ekliptika pikkuskraad on 270° Päikese suhtes.

Valguse langemine Kuule

Päikese valguse langemine Kuule, Maalt vaadatuna, muutub pidevalt Kuu faaside muutumise tõttu. Kuu valgustatud osa suurus ja kuju sõltuvad Kuu asukohast Maa ja Päikese suhtes. Kui Kuu liigub ümber Maa, muutub selle valgustatud osa näiline kuju, mis annab tulemuseks erinevad Kuu faasid.

  • Noorkuu ajal on Kuu Päikese ja Maa vahel, mistõttu Kuu valgustatud pool on Maalt nähtamatu.
  • Kasvava noorkuu (waxing crescent) ja kasvava poolkuu (waxing gibbous) faaside ajal suureneb Kuu valgustatud osa, kuni see jõuab täiskuuni, kus Kuu on täielikult valgustatud
  • Täiskuu, kus Kuu on täielikult valgustatud.
  • Kahaneva täiskuu (waning gibbous) ja kahaneva poolkuu (waning crescent) faaside ajal väheneb Kuu valgustatud osa, kuni see jõuab taas noorkuuni.

Kuu valguse muutumine on põhjustatud Kuu orbiidi dünaamikast ja selle asukohast Maa ja Päikese suhtes. See protsess, mida nimetatakse Kuufaaside tsükliks, kestab keskmiselt 29,5 päeva ja on olnud oluline nii astronoomias kui ka kultuurilistes traditsioonides.

Kuu põhifaasid ja vahefaasid

Igapäevases kasutuses eristatakse nelja põhifaaasi:

  • Noorkuu (Kuu loomine) – Kuu on 0° Päikese suhtes ja asub Maa ja Päikese vahel
  • Esimene veerand – Kuu asub 90° Päikese suhtes
  • Täiskuu – Kuu asub 180° Päikese suhtes
  • Viimane veerand – Kuu asub 270° Päikese suhtes

Lisaks on veel neli vahefaasi, mis jäävad põhifaaside vahele:

  • Kasvav noorkuu (waxing crescent) – ligikaudu 0°–90°, noorkuu ja esimese veerandi vahepeal
  • Kasvav poolkuu (waxing gibbous) – ligikaudu 90°–180°, esimese veerandi ja täiskuu vahel
  • Kahanev täiskuu (waning gibbous) – ligikaudu 180°–270°, täiskuu ja viimase veerandi vahel
  • Kahanev poolkuu (waning crescent) – ligikaudu 270°–360°, viimase veerandi ja järgmise noorkuu vahel

Mõistet “kasvav” (waxing) kasutatakse vahefaasi puhul, kui Kuu nähtav kuju kasvab, liikudes noorkuust täiskuuni; mõistet “kahanev” (waning) kasutatakse siis, kui Kuu kuju väheneb, liikudes täiskuust noorkuuni.

Peamiste faaside vahel on vahefaasid, mille ajal on Kuu valgustatud osa nähtav kas kuusirbina(crescent) või kumerusena (gibbous). Keskmiselt kestavad need vahefaasid umbes veerandi sünoodilisest kuust, mis teeb umbes 7,38 päeva.

Kuufaasid laiuskraadidel

Aeg, mis kulub täiskuust noorkuuni (või vastupidi), võib varieeruda vahemikus umbes 13 päeva ja 22,5 tundi kuni 15 päeva ja 14,5 tundi. See tuleneb sellest, et kui Kuu on perigees, liigub see oma orbiidil kiiremini (vastavalt Kepleri teisele seadusele), ja kui Kuu on apogees, siis liigub see aeglasemalt. Kuu kõrgus horisondi suhtes Maa põhjapoolkeral:

Erinevate Kuu faaside kõrgus taevas sõltub Kuu liikumisest meridiaani ja ekliptika suhtes:

  • Noorkuu paistab kõrgeimal suvise pööripäeva ajal ja madalaimal talvise pööripäeva ajal.
  • Esimese veerandi kuu on kõrgeimal kevadisel pööripäeval ja madalaimal sügisesel pööripäeval.
  • Täiskuu paistab kõrgeimal talvise pööripäeva ajal ja madalaimal suvise pööripäeva ajal.
  • Viimase veerandi kuu on kõrgeimal sügisesel pööripäeval ja madalaimal kevadisel pööripäeval.

Punane täpp Kuu pinnal märgib Mare Crisiumi asukohta. Mare Crisium on astronoomide jaoks oluline pidepunkt, mida kasutatakse Kuu faaside ja asukoha täpsel määramisel. Selle selgepiiriline kuju ja isoleeritud asukoht muudavad selle lihtsasti äratuntavaks, mis võimaldab astronoomidel täpsemalt jälgida Kuu liikumist ja pöörlemist.

Mare Crisium on üks silmatorkavamaid Kuu pinnavorme (ladina keeles “Kriiside meri”), mis asub Kuu idaosas. See on üks Kuu paljudest mare-dest (ladina keeles “meredest”), mis on tegelikult laavadalgud, mis jahtusid miljonite aastate jooksul.

Mare Crisium on ümber piiratud mägedega ja selle läbimõõt on umbes 555 kilomeetrit. Erinevalt teistest Kuu “meredest” on Mare Crisium üsna isoleeritud, mis muudab selle eriti huvitavaks vaatlusobjektiks. Selle tumedam pind peegeldab valgust vähem kui ümbritsevad kõrgendikud, andes sellele iseloomuliku välimuse.