Kuu orbiit
Kuu orbiit ei asu täpselt samal tasandil, mis Maa orbiit ümber Päikese. Selle asemel on Kuu orbiit Maa orbiiditasandi (ekliptika) suhtes kallutatud ligikaudu 5,14 kraadi. See tähendab, et Kuu ei liigu täpselt mööda ekliptikat, vaid kaldub sellest veidi üles-alla.
Mik on Kuu alati ühe küljega Maa poole?
Kuu sünkroonne pöörlemine ümber Maa tähendab, et sama külg on meile alati nähtav — see on tingitud tema liikumise omapärast, mida inglise keeles nimetatakse “tidal locking”. See tähendab, et Kuu pöörlemine ümber oma telje on sünkroniseeritud selle tiirlemisega ümber Maa. Kuu teeb ühe täispöörde ümber oma telje täpselt samal ajal, mis kulub tal ühe tiiru tegemiseks ümber Maa (umbes 27,3 päeva). Seetõttu näeme alati Kuult sama poolt, kuigi Kuu tegelikult pöörleb.
Päikese valguse langemine Kuule
Päikesevalguse langemine Kuule muutub pidevalt, kuna Kuu tiirleb ümber Maa. Maalt vaadelduna põhjustab see nähtus Kuu faaside vaheldumist. Kuna Kuu peegeldab Päikese valgust, näeme me sellest alati vaid osa — just see osa, mis parasjagu on valgustatud ja meie poole suunatud. Kuu asukoht Maa ja Päikese suhtes määrab, kui suur osa valgustatud pinnast on nähtav. Kui Kuu asub Maa ja Päikese vahel, on tema valgustatud külg meist eemale suunatud ja tekib noorkuu. Kui Kuu liigub edasi oma orbiidil, suureneb nähtava valgustatud osa ulatus, kuni see jõuab täiskuuni. Seejärel hakkab valgustatud osa taas vähenema, kuni jõuab tagasi noorkuuni. Kogu tsükkel kestab umbes 29,5 päeva ning kordub pidevalt.
Kuu orbiidi kalde mõju varjutusele
Kui Kuu orbiit langeks kokku Maa orbiiditasandiga ehk ekliptikaga, siis näeksime Maalt päikesevarjutust iga kord, kui on noorkuu, ja kuuvarjutust iga täiskuu ajal. Tegelikkuses aga ei ole Kuu orbiit Maa orbiidi suhtes täiesti horisontaalne, vaid on selle suhtes umbes 5,14 kraadi kaldu. See tähendab, et enamikul juhtudel liigub Kuu noorkuu või täiskuu ajal veidi Maa varjujoonest mööda – kas veidi selle kohal või all. Seetõttu ei teki varjutust iga kord, kui Kuu asub Päikese ja Maa või Maa ja Päikese vahele. Päikese- ja kuuvarjutusi saab toimuda vaid siis, kui Kuu asub oma orbiidil just niisuguses punktis, kus see lõikub Maa orbiiditasandiga – neid punkte nimetatakse kuusõlmedeks.
Kuu sõlmede pretsessioon
Kuu orbiidi kalle tähendab ka seda, et Kuu sõlmed (punktid, kus Kuu orbiit ristub ekliptikaga) liiguvad ajas. See liikumine moodustab 18,6-aastase pretsessioonitsükli, mida nimetatakse ka drakooniliseks kuuks. Selle tsükli käigus nihkuvad Kuu sõlmed ekliptikal, mis mõjutab varjutuste sagedust ja Kuu näilist liikumist taevas.
- Varjutuste sagedus: Kui Kuu sõlm asub ekliptika lähedal, on varjutuste tõenäosus suurem. Kui sõlm on ekliptikast kaugel, on varjutused harvemad.
- Kuu näiline liikumine: Drakooniline kuu mõjutab ka Kuu kõrgust taevas. Näiteks võib Kuu taevas olla mõne aasta jooksul kõrgemal või madalamal, sõltuvalt sõlmede asukohast.
Kuu orbiidi mõju loodetele
Kuu orbiidi kalle mõjutab mitte ainult varjutuste esinemist, vaid avaldab mõju ka loodetele. Kuna looded Maal tekivad peamiselt Kuu gravitatsiooni tõmbe mõjul, siis Kuu asukoht ekliptika suhtes muudab veetaseme tõusu ja mõõna mustrit. Kui Kuu liigub oma orbiidil kõrgemale või madalamale ekliptikatasandist, nihkub ka tema mõjujoon Maa suhtes. See tähendab, et Kuu tõmme ei lange alati täpselt Maa ekvaatori piirkonda, kus ookeanid on laiemad ja tundlikumad. Sellistel juhtudel võib loodete amplituud – ehk veetaseme tõusu ja mõõna vahe – olla väiksem. Kui aga Kuu on ekvaatorile lähemal, siis tekivad sageli tugevamad ehk niinimetatud suurlooded (spring tides). Seega mängib Kuu orbiidi kalle olulist rolli selles, kui kõrgeks looded tõusevad ning millistes piirkondades need kõige enam avalduvad.
Kuu orbiidi kalle on oluline tegur, mis mõjutab nii varjutuste sagedust kui ka Kuu näilist liikumist taevas. See näitab, kuidas väikesed muutused orbiidi parameetrites võivad avaldada suurt mõju meie planeedi elule ja astronoomilistele nähtustele.