Võrdsuspäevad ja pööripäevad

Võrdsuspäevad on ajahetked, mil Päike liigub üle Maa ekvaatori, mis tähendab, et Päike paistab otse ekvaatori kohal, mitte põhja- ega lõunapool. Võrdsuspäeval tõuseb Päike otse idast ja loojub otse läände. See toimub kaks korda aastas:

Kevadine võrdsuspäev – 20. või 21. märtsil.
Sügisene võrdsuspäev – 22. või 23. septembril.

Võrdsuspäevadel on öö ja päev ühepikkused kogu Maal, mistõttu neid nimetatakse ka võrdpäevadeks. Need on olulised sündmused, mis märgivad aastaaegade vaheldumist ja on olnud tähtsad paljude kultuuride jaoks aja arvestamisel ning pühade tähistamisel.

Pööripäevad on ajahetked, mis tähistavad Päikese kõige põhjapoolset ja lõunapoolset asendit Maa taevas. Need on hetked, mil Päike jõuab oma näival liikumisel ekliptikal kõige kaugemale punktile ekvaatori suhtes:

Suvine pööripäev – 20. või 21. juunil. Päike asub seniidis Põhjapöörijoone kohal (23°27’N), mis tähendab, et põhjapoolkeral on pikim päev ja lühim öö.
Talvine pööripäev – 21. või 22. detsembril. Päike asub seniidis Lõunapöörijoone kohal (23°27’S), mis tähendab, et lõunapoolkeral on pikim päev ja lühim öö.

Lisaks on olulised ka põhja- ja lõunapöörijooned, mis asuvad vastavalt 66°33’ põhjalaiust ja 66°33’ lõunalaiust. Need jooned märgivad piire, kus Päike võib olla horisondi kohal või allpool 24 tundi järjest:

Põhjapöörijoon (66°33’N) – Suvise pööripäeva ajal ei looju Päike öösel, vaid jääb horisondi kohale (keskpäevane öö). Talvise pööripäeva ajal ei tõuse Päike üldse.
Lõunapöörijoon (66°33’S) – Talvise pööripäeva ajal ei looju Päike öösel, vaid jääb horisondi kohale. Suvise pööripäeva ajal ei tõuse Päike üldse.

Pööripäevadel on Päikese kõrgeim või madalaim asend taevas, sõltuvalt poolkerast. Need sündmused märgivad aastaaegade algust ja on olnud olulised nii põllumajanduslikel kui ka kultuurilistel põhjustel.