Mõiste “pretsessioon” pärineb ladinakeelsest sõnast praecedere (“eelnema, tulla enne või varem”). Astronoomias tähendab telje pretsessioon gravitatsioonist tingitud aeglast ja pidevat muutust taevakeha pöörlemistelje orientatsioonis.

Maa pöörlemistelg ei ole täiesti stabiilne, vaid liigub koonuse kujuliselt, nagu vurr. Seda liikumist nimetatakse pretsessiooniks. Maa läbib ühe täieliku pretsessioonitsükli umbes 25 920 aasta jooksul. Selle aja jooksul nihkub põhjataeva poolus järk-järgult läände kiirusega 1° iga 72 aasta järel. See põhjustab tähtede asukoha aeglase muutumise nii ekvatoriaalsetes kui ka ekliptilistes koordinaatides.

Tänapäeval asub täht Polaris (Põhjatäht) ligikaudu põhjataeva pooluse kohal, kuid aja jooksul muutub see. Umbes 3200 aasta pärast võtab täht Gamma Cephei tähtkujust Cepheus Polariselt üle “põhjatähe” rolli.