Päikese ja Maa liikumine

Päike ja Maa on kaks kõige olulisemat taevakeha, mis on mõjutanud nii inimkonna ajalugu, kultuuri kui ka teaduslikke vaatlusi. Nende vastastikune mõju avaldub nii astronoomilistes protsessides kui ka inimeste igapäevaelus, usundites ja maailmapildis.

Päike, heliotsentrilise maailma keskmes, on meie päikesesüsteemi peamine energiaallikas. See asub Maast keskmiselt 150 miljoni kilomeetri kaugusel, kuid selle kaugus muutub periheeli (147 miljonit km) ja afeeli (152 miljonit km) vahel. Päikese pöörlemine ümber oma telje võtab ekvaatoril 25,38 päeva (14°12’ päevas), kuid Maalt vaadatuna on sünoodiline periood pisut pikem – 27,2753 päeva (13°12’ päevas). Kuigi Päikese pöörlemine ei mõjuta astroloogilisi sünnikaarte, on selle tähtsus elu ja energia allikana vaieldamatu.

Maa, geotsentrilise maailma keskmes, on meie vaatluspunkt ja elupaik. See tiirleb ümber Päikese 365 päevaga ja pöörleb ümber oma telje 24 tunni jooksul. Maa orbiidi kalle ja pretsessioon mõjutavad aastaajaid ja kliimat, muutes meie planeedi elamiskõlblikuks. Maa on kolmas planeet Päikesest, järgneb Merkuurile ja Veenusele, ja selle ainus looduslik kaaslane on Kuu.

Vanad tsivilisatsioonid on austanud Päikest ja Maad, kui jumalikke vägesid. Sumerite Utu, egiptlaste Ra, jaapanlaste Amaterasu ja kreeklaste Helios on vaid mõned näited Päikese kummardamisest. Samuti on Maa olnud keskne nähtus usundites, alates kreeklaste Gaiast kuni hindude Prithvini. Lisaks on Päikese ja Maa tähtsust rõhutanud megaliitstruktuurid nagu Stonehenge Inglismaal, Kukulcani püramiid Mehhikos ja Mnajdra tempel Maltal, mis on kasutatud astronoomiliste sündmuste jälgimiseks.