Näiline retrograadne liikumine
Miks planeedid ja Kuu vahel tagurpidi liiguvad?
Kui vaadelda öötaevast, võib mõnikord tunduda, et planeedid liiguvad taevas justkui tagurpidi – suunas, mis on neile tavaliselt vastupidine. Seda nähtust nimetatakse näiliseks retrograadseks liikumiseks, ja see on optiline illusioon, mis tekib Maa ja teiste taevakehade liikumise erisuste tõttu.
Tavaliselt liiguvad planeedid tähtede suhtes idasuunas, kuid aeg-ajalt näib, nagu peatuksid nad hetkeks ja hakkaksid seejärel läände liikuma. See juhtub siis, kui Maa möödub oma orbiidil mõnest välisplaneedist, näiteks Marsist, Jupiterist või Saturnist. Kuna Maa liigub Päikese ümber kiiremini kui kaugemad planeedid, võib tekkida illusioon, et need planeedid liiguvad ajutiselt vastassuunas. Kui Maa on neist täielikult möödunud, jätkub planeedi näiline kulg taas idasuunas.
Retrograadne liikumine sisemistel planeetidel
Sisemistel planeetidel, nagu Veenus ja Merkuur, esineb samuti retrograadset liikumist, kuid nende puhul on see seotud ajaga, mil nad liiguvad Päikese ja Maa vahelt läbi, jõudes alumisse ühendusse (inferior conjunction). Kuna need planeedid asuvad Maa ja Päikese vahel, ei saa nad kunagi olla opositsioonis Päikesega. Nende näiline tagasiliikumine toimub ajal, mil nad liiguvad õhtutähest hommikutäheni. Sel perioodil kaovad nad Päikese valguses ja on Maalt vaadeldamatud, olles oma noorkuu faasis, kus nende tumedam pool on suunatud Maa poole.
Kuu retrograadne liikumine
Ka Kuu puhul võib näida, et see liigub vales suunas. Esmapilgul tundub, et Kuu liigub idast läände, nagu Päike ja tähed, kuid kui jälgida seda pikema aja jooksul, nihkub see iga päev tähtede suhtes ida suunas. See optiline illusioon on tingitud Kuu ülesünkroonsest orbiidist, mis tähendab, et Maa pöörleb tähepäeva jooksul kiiremini, kui Kuu jõuab oma orbiidil edasi liikuda. Seetõttu näib, et Kuu liigub vastupidises suunas – tuntud kui näiline retrograadne liikumine.
Kuu retrograadne liikumine
Sisemistel planeetidel, nagu Veenus ja Merkuur, esineb samuti retrograadset liikumist, kuid nende puhul on see seotud ajaga, mil nad liiguvad Päikese ja Maa vahelt läbi, jõudes alumisse ühendusse (inferior conjunction). Kuna need planeedid asuvad Maa ja Päikese vahel, ei saa nad kunagi olla opositsioonis Päikesega. Nende näiline tagasiliikumine toimub ajal, mil nad liiguvad õhtutähest hommikutäheni. Sel perioodil kaovad nad Päikese valguses ja on Maalt vaadeldamatud, olles oma noorkuu faasis, kus nende tumedam pool on suunatud Maa poole.
Retrograadne liikumine ajaloolises kontekstis
Retrograadne liikumine on olnud oluline nähtus nii astronoomias kui ka astroloogias. Vanaaegsed astronoomid, nagu Ptolemaios, kasutasid retrograadset liikumist oma geotsentrilises maailmasüsteemis, kus planeetide liikumist seletati epitsüklite abil. Tänapäeval on teaduslikud seletused palju täpsemad, kuid retrograadne liikumine jääb endiselt paeluvaks nähtuseks, mis meenutab meile kosmose keerukust ja Maa kui vaatleja rolli.
Retrograadne liikumine on tegelikult vaid perspektiivist tulenev illusioon, mis sõltub Maa ja teiste taevakehade orbiitidest ning liikumiskiirusest. See nähtus on sajandeid paelunud astronoome ning mängib olulist rolli ka astroloogias ja ajaloolistes kosmoloogilistes mudelites.