Kuusõlm
Kuu sõlmed on punktid, kus Kuu orbiit ristub ekliptikaga – kujuteldava tasandiga, millel Maa tiirleb ümber Päikese. Kuna Kuu orbiidi tasand on kallutatud ekliptika suhtes ligikaudu 5,14°, lõikuvad need kaks tasandit kahes punktis, mida nimetatakse sõlmedeks.
Tõusev ehk põhjasõlm on punkt, kus Kuu liigub lõunaekliptiliselt poolkeralt põhjaekliptilisele poolkerale – see tähendab, et vaadelduna Maalt ületab Kuu ekliptika tasandi põhja suunas.
Laskuv ehk lõunasõlm on punkt, kus Kuu liigub vastupidises suunas – põhjaekliptiliselt lõunaekliptilisele poolkerale.
Sõlmede joon, mis on ka kahe tasandi (Kuu orbiidi ja ekliptika) lõikejoon, pöörleb (pretsesseerub) perioodiga 18,6 aastat ehk 19,5° aastas. Kui vaadata taevast põhjapooluselt, liiguvad sõlmed Maa ümber päripäeva, st retrograadses suunas (vastupidiselt Maa pöörlemisele ja selle tiirlemisele ümber Päikese). Seetõttu on aeg ühest sõlme ületusest järgmiseni (vt varjutuste hooaeg) ligikaudu 173 päeva, mis on veidi vähem kui pool aastat. Täielik pöördliikumine ümber ekliptika kestab ligikaudu 18,6 aastat ning seda nimetatakse sõlmeliseks pretsessiooniks.
Kuna Kuu orbiidi tasand pretsesseerub ruumis, pöörlevad ka Kuu sõlmed ekliptika ümber, tehes ühe täisringi (drakooniline periood või sõlmede periood) 18,612958 aasta (6798,383 päeva) jooksul. (See ei ole sama, mis Sarose tsükkel 18,03 aastat.) Kui mõõta seda tsüklit fikseeritud tähtede suhtes (kasutades näiteks Rahvusvahelist Taeva Referentssüsteemi, ICRS), on periood 18,599525 aastat.
Kuu sõlmed ja varjutused
Kuu- või päikesevarjutus võib toimuda siis, kui sõlmed joonduvad Päikesega, mis juhtub keskmiselt iga 173,3 päeva järel. Kuu orbiidi kalle määrab ka varjutuste toimumise: varjud langevad siis, kui sõlmed langevad kokku täiskuu või noorkuuga, st kui Päike, Maa ja Kuu on kolmemõõtmeliselt joondunud.
Kuuvarjutus leiab aset sellel hetkel, kui täiskuu on lähedal ühele Kuu sõlmele (ekliptika pikkuskraadiga kuni 11° 38′). Samuti võib päikesevarjutus toimuda ainult siis, kui noorkuu on lähedal ühele Kuu sõlmele (ekliptika pikkuskraadiga kuni 17° 25′).
Tõusva ja laskuva sõlme varjutused korduvad keskmiselt iga drakoonilise aasta järel, mille pikkus on umbes 346,62 päeva (ehk 0,94901 Gregoriuse aastat). Seetõttu toimub aastas keskmiselt kaks varjutuste hooaega – üks, kui Päike on tõusva sõlme lähedal, ja teine, kui Päike on laskuva sõlme lähedal.
Kuu drakooniline aasta määrab ka selle, mida võiks nimetada Kuu “aastaaegadeks”. Umbes pool selle aja jooksul on Päike Kuu taevaekvaatorist põhja pool (kuni 1,543°), ja teise poole jooksul lõuna pool. Need muutused on küll väga tagasihoidlikud võrreldes Maa aastaegadega, kuid annavad aimu Kuu ja Maa dünaamika keerukusest.