Kuu perigee ja apogee

Kuu orbiit ümber Maa ei ole täiesti ühtlane – see on elliptiline, mis tähendab, et Kuu kaugus Maast muutub pidevalt. Perigee on punkt, kus Kuu on Maale kõige lähemal (umbes 363 300 km), ja apogee on punkt, kus Kuu on kõige kaugemal (umbes 405 500 km). See kauguste erinevus mõjutab nii Kuu näilist suurust taevas kui ka selle liikumiskiirust orbiidil. Lisaks mõjutab Kuu kaugus ka faaside kestust ja tekitab huvitavaid nähtusi nagu superkuu ja mikrokuu.

Kuu pretsessioon

See on Kuu elliptilise orbiidi suurtelje (joon, mis ühendab perigeed ja apogeed) pöörlemine, mis kulgeb idasuunas 360° võrra umbes 8,85 aasta jooksul. See on põhjuseks, miks anomaalne kuu (aeg, mis kulub Kuul, et liikuda perigeest apogeesse ja tagasi perigeesse) on pikem kui sideeriline kuu (aeg, mis kulub Kuul, et teha täisring ümber Maa fikseeritud tähtede suhtes).

See apsiaalne pretsessioon teeb ühe täisringi sama aja jooksul, mille jooksul sideeriliste kuude arv ületab anomaalsete kuude arvu täpselt ühe võrra, ehk umbes 3233 päeva (8,85 aasta) jooksul.

Kuu orbiidi ekstsentrilisus

  • Kuu orbiit ümber Maa ei ole täiesti ringikujuline, vaid elliptiline.
  • Kuu kaugus Maast varieerub perigee (kõige lähemal, umbes 363 300 km) ja apogee (kõige kaugemal, umbes 405 500 km) vahel.
  • Kui Kuu on perigees, liigub see oma orbiidil kiiremini (vastavalt Kepleri teisele seadusele), ja kui apogees, siis aeglasemalt.
  • Seetõttu võib noorkuust täiskuuni kuluv aeg olla lühem, kui Kuu liigub kiiremini, ja pikem, kui Kuu liigub aeglasemalt.

Maa orbiidi ekstsentrilisus

  • Maa orbiit ümber Päikese on samuti elliptiline, mis mõjutab seda, kuidas Päikese näiline liikumine ekliptikal muutub.
  • Kui Maa on periheelis (kõige lähemal Päikesele), liigub see oma orbiidil kiiremini, ja afeelis (kõige kaugemal Päikesest) aeglasemalt.
  • See mõjutab ka seda, kui kiiresti Kuu peab liikuma, et sama faas uuesti saavutada, eriti just sünoodilise kuu pikkust.

Superkuu ja mikrokuu

  • Superkuu tekib siis, kui täiskuu langeb kokku Kuu perigeega. Sel juhul on Kuu näiline suurus taevas kuni 14% suurem ja heledus kuni 30% suurem kui tavaliselt. Superkuud on eriti silmatorkavad ja populaarsed vaatlusobjektid.
  • Mikrokuu tekib siis, kui täiskuu langeb kokku Kuu apogeega. Sel juhul on Kuu näiline suurus taevas väiksem ja heledus nõrgem kui tavaliselt. Mikrokuud on vähem märgatavad, kuid pakuvad huvitavat võimalust Kuu erinevate faaside võrdlemiseks.
  • Kui Kuu on perigees ja Maa on periheelis, on kuu faaside tsükkel lühem (~13 päeva ja 22,5 tundi).
  • Kui Kuu on apogees ja Maa on afeelis, on kuu faaside tsükkel pikem (~15 päeva ja 14,5 tundi).
  • Superkuud ja mikrokuud on silmatorkavad nähtused, mis näitavad, kuidas Kuu kaugus Maast mõjutab selle näilist suurust ja heledust taevas.