Kuu ja selle tsüklid
Kuu tsüklid on olnud inimkonna ajamõõduks juba iidsetest aegadest. Astronoomias uuritakse neid kui täpseid rütme – täiskuu, noorkuu, varjutused ja muud nähtused. Kuu liikumine on seotud loodete, valgusmustrite ning isegi ööpäevaste tegevuste planeerimisega. Kuu tsüklite mõistmine loob silda looduse ja taeva vahel.
Kuu orbiit ja selle kalle
Kuu liigub ümber Maa veidi elliptilisel orbiidil, mis on Maa ekvaatori suhtes kaldu. See orbiidikalle põhjustab väikseid, kuid olulisi erinevusi Kuu nähtavas asukohas taevas. Kalle mõjutab ka varjutuste tekkimist, kuna Kuu ei liigu alati täpselt samal tasandil kui Maa orbiit. Need nähtused on olnud aluseks paljudele astronoomilistele arvutustele ja kultuurilistele tõlgendustele.
Kuu perigee ja apogee
Kuu kaugus Maast ei ole alati sama – lähim punkt on perigee ja kaugeim apogee. Perigees paistab Kuu suurem ja eredam, mistõttu kõneleme tihti ka “superkuust”. Apogees aga näib Kuu väiksem ja kaugem. Need kauguse vahed on märgatavad ja mängivad rolli ka loodete tugevuses ning varjutuste ulatuses. Astronoomias on see tsüklilisus täpselt mõõdetav.
Kuu pretsessioon
Lisaks Kuu tiirlemisele muutub ajas ka tema orbiidi suund ehk toimub pretsessioon. See aeglane, kuid pidev nihe mõjutab Kuu asendit taevas pikaajaliselt. Pretsessioonid mängivad olulist rolli varjutustsüklite kordumises ning pikemas ajas ka kalendrite täpsustamises. Kuigi muutus on aeglane, on selle mõju mõõdetav ja arvestatav.
Sünoodiline ja sideerline Kuu
Sünoodiline kuu on aeg kahe täiskuu vahel – umbes 29,5 päeva. Sideeriline kuu mõõdab Kuu tiiru tähetaeva suhtes, kestes veidi vähem. Need kaks mõistet aitavad mõista Kuu liikumise erinevaid mõõtmeid. Sünoodiline kuu on oluline kalendrites ja rituaalides, sideeriline aga täpse astronoomilise jälgimise seisukohalt.
Kuusõlm
Kuusõlmed on punktid, kus Kuu orbiit ristub Maa orbiidiga. Just nendes sõlmedes toimuvad päikese- ja kuuvarjutused. Sõlmed ise liiguvad ajas, moodustades varjutustsükleid, mida tuntakse sarosetsüklitena. Nende punktide jälgimine on olnud oluline nii varjutuste ennustamisel kui ka erinevate kalendrite loomisel.
Kuufaas
Kuu paistab meile iga päev veidi erinev, läbides faasid noorkuust täiskuuni ja tagasi. See muutus tuleneb Kuu asendist Päikese ja Maa suhtes. Kuufaasid on olnud paljude kultuuride ajamõõduks ja seotud põllumajanduse, rituaalide ning looduse tsüklitega. Astronoomias on faaside arvutamine täpne ja korduv protsess.
